Scrum hariduses

Kutsepedagoogikas on võtmeoskusteks sotsiaalsed oskused – suhtlemisoskus, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, erinevate kultuuride mõistmise oskus, empaatia, ettevõtlikkus, tehnoloogia kasutamine, aga ka näiteks sotsiaalmeedias kirjutamise ja lugemisoskus ning vastastikune mõjutamine.

Tänapäeval peavad õppijad õppima oma tööd planeerima, teostama, kontrollima, hindama ja dokumenteerima. Õppimisel ja töötamisel tuleb olla paindlik, sest peab kasutama erinevaid töövahendeid ja  ‑tehnoloogiad. Tuleb õppida infot otsima, seda hindama ja seostama. Kutsekool peab õppijat ette valmistama elukestvaks õppeks st sageli on kutseõppe ülesanne õpetada õppima ja probleeme lahendama, töötama meeskonnas, innustama erialasele enesearendamisele ning oma tervise ja turvalisuse eest hoolitsemisele. Üks võimalus neid väga erinevaid eesmärke saavutada on kasutada Scrumi kui õppemeetodit.

Scrumist lühidalt

• Scrum on enamkasutavamaid agiilseid arendusmetoodikaid IT valdkonnas.
• Sobib keerukatele arendusprojektidele, kus lõpptulemus ei ole eelnevalt täpselt teada.
• Pakub paindlikku raamistikku, sobib nii väikestele kui suurtele projektidele.
• Scrum on mõtteviis, mis aitab meeskonnal oma tööd korraldada ja ühiste eesmärkideni jõuda.
• Olulised omadused on läbipaistvus, paindlikkus, üle vaatamine ja parendamine.

Scrum hariduses

• Õpetamismetoodika, kus õppijad õpivad iseorganiseeruvates meeskondades ja vastutavad ise oma töö ja õppimise eest.
• Õpetab nii projektijuhtimist kui sotsiaalseid oskusi, loovust ja koostööoskusi.
• Scrum sobib erinevas vanuses ja erinevate oskuste õppijatele.

Protsess

Olulised elemendid:

• Meeskondade moodustamine
• Product Backlog (tegemata tööde loetelu)
• Ajakava koostamine
• Sprindi planeerimine (tööde loetelu, tööjaotus)
• Igapäevased Stand-Up koosolekud
• Sprindi tulemuste esitlemine ja hindamine (release, review)
• Sprindi retrospektiiv – analüüsida tulemusi, hinnata meeskonna tööd, väärtustada suhteid. Analüüsida, mis läks hästi, mis läks halvasti ja selgitada potentsiaalsed parandamiskohad.

Meeskonnatöös võiks kasutada:

• Meeskond on iseorganiseeruv, mitmekülgsete oskustega, kõik liikmed on võrdsed
• Toote omanik (Product owner) vastutab loodava lahenduse väärtuse maksimeerimise ja meeskonnatöö tulemuste eest:
  • projekti algataja,
  • seab eesmärgid, annab tähenduse
  • koostab kasutuslood
  • monitoorib ja vastutab kvaliteedi eest
  • õppeprotsessis hindab ja tagasisidestab
• Scrum Master nö meeskonda teenindav liider, kes vastutab, et meeskond järgiks Scrumi põhimõtteid ja reegleid. Meeskonna ja väliste osapoolte vahendaja, toetab tegevusi, mis aitavad tulemust maksimeerida:
  • inspireerib ja innustab
  • uuendab Scrum tahvlit
  • algatab koosolekuid
  • võimaldab meeskonnal töötada
• Scrum tahvel (Scrum board) – tahvlil kuvatakse projekti eri faasid, näiteks planeerimine, teostamine ja täitmine eraldi veergudena. Sprindi lõpuks peaksid kõik tööd paiknema täitmise veerus. Tänu tahvli kasutamisele saavad kõik projekti edenemisest ja enda rollist parema ettekujutuse.
• DoD (Definition of Done) tööde vastuvõtu kriteeriumid
• Product Back Log – tegemata tööde loetelu
• Tellija nõuded või praktiliste tööde teemad, mille põhjal koostatakse kasutuslood (user stories)
• Kasutuslood jaotatakse töödeks (tasks)
• Sprint – tööde teostamise etapp. Sprindi ajal olulisi muudatusi ei tehta.
• Ajakava, et planeerida järgmist sprinti

Sprindi planeerimine

Stand Up

Igapäevane meeskonna koosolek, kestusega 3-5 minutit. Kõik meeskonnaliikmed saavad rääkida, vastates kolmele küsimusele:

• Mida tegid meeskonnas viimati?
• Mida teed järgmisena?
• Millised on probleemid?

Tulemuste esitlemine, kontrollimine ja hindamine

• Release – olulised tulemused ja nende esitlemine.
• Review – kas lõpetamise tingimused on täidetud (Definition of Done).

Tagasivaade

• Mida tegime sprindi jooksul, kuidas?
• Mis läks hästi?
• Mida tuleks ja saaks teha edaspidi paremini?
• Arutatakse meeskonna- ja koostööd, väärtustatakse inimesi