Infoturbe õppematerjalid on koostatud toetama IT spetsialisti igapäevatööd ja võimaldama omandada teadmisi ja oskusi infoturbe valdkonnas.

Õppematerjalide koostamisel on lähtutud eeldusest, et kasutatakse probleemi- ja projektipõhist õpet meeskondades ning eelkõige on soovitus kasutada Scrumi. Enamik praktilisi töid sisaldavad  ülesandeid ja lahenduse või tulemuse dokumenteerimist. Praktilised tööd ise ei ole mõeldud teoreetiliseks õppeks, vaid on enamasti tuleks teostada meeskonnatööna. Teoreetilise käsitluse teemad praktilise töö õpiväljundite saavutamiseks leiate õppekavast, enamasti on lisatud ka allikad.

Kuna tegemist on väga spetsiifilise ja tundliku valdkonnaga, siis tuleks meeles pidada, et mida potentsiaalselt ohtlikum teema, seda enam tuleks tähelepanu pöörata teooriale. Vähem ohtlike teemade puhul võib alustada kohe ka praktilistest töödest ja lasta õppijatel üht-teist ise avastada. Soovitavalt kasutada praktiliste ülesannete läbi viimiseks virtuaalmasinaid ja simulatsioone, mõnede praktiliste tööde juures on keskkond ja töövahendid täpselt kirjeldatud. Juhul kui kasutatakse reaalseid juhtumeid, siis järgida eetika ja ohutusnõudeid.

Soovitused

Mõnede praktiliste tööde puhul on rõhutatud, et neid töid võib teha ainult spetsiaalses testkeskkonnas. Õppijaid tuleb enne töödeg alustamist informeerida seaduste, nõuetest ja reeglite rikkumise võimalikest tagajärgedest.

Juhul kui kasutate reaalseid ettevõtteid või juhtumeid, siis mõningaid praktilisi töid või testimisi võib läbi viia ainult ettevõtte kirjalikul loal. Praktiliste tööde puhul reaalses keskkonnas tuleb jälgida, et ettevõtel oleks võimalik alati protessei jälgida (kasutada logifaile jms) ja ka vajadusel sekkuda. Teatud juhtudel tuleb kirjalik leping sõlmida ka õppijatega, et nad ei tee ega kasuta testide tulemusi ettevõtte äriprotesside, IT süsteemide või maine kahjustamiseks. 

Kui arvutsüsteemis sisaldub isiklikke andmeid, siis tuleb jälgida andmekaitse reegleid.

NB! Igasugust IT süsteemide testimist või süsteemi skaneerimist nõrkuste tutvastamiseks võib käsitleda ründena, mille tulemusena võib süsteemi omanik esitada kahjunõude. Samuti võib seda käsitleda kui kriminaalset tegu.

Töökeskkond

Enmasti pole praktiliste tööde läbi viimiseks tarvis spetsiaalset riistvara. Mõnede tööde puhul on tarvis testkeskkonda st spetsiaalne keskkond, mida vajatakse erinevate testide läbi viimiseks kogu projekti elutsükli vältel – alates tehnoloogiaga eksperimenteerimisest, erinevate lahenduste võrdlemisest kuni juurutatud lahenduste tagasi kerimiseni.

Mõnedel juhtudel oleks soovitav alustada juhtumianalüüsist mõne konkreetse väikeettevõtte näitest, millel on lihtne ja arusaadav äriprotsess ja IT infrastruktuur. Juhul kui ettevõttes kasutavaid lahendusi saab kasutada simulatsioonina, siis tuleks seda kindlasti teha, näiteks võrkude tükeldamine, riistvarakomponentide vahetamine, andmete taastamine varukoopiast jms.

Scumi kasutamise puhul võiks olla alati olla rohkem uurimuslikku ja praktilist õpet, ent mõnede praktiliste tööde puhul tuleb alustada põhjalikust teooriast. Enamasti on, et õpetaja teeb õppijatele kättesaadavaks õppematerjalid ja allikad, aga julgustab õppijaid ka ise lisamaterjale otsima. Õpetaja valmistab ette töökeskkonna, pakub kasutamiseks võib teeb töövahendite koolituse. Õpetaja võib projekti läbi viimiseks valida praktilise töö teemad ehk kasutuslood (learning stories) ja paluda seejärel õppijatel jagada need tegevusteks või kasutuslugudeks (task lists), aga õppijad võivad kasutuslood kirjutada ka ise.