Kutsepedagoogika on pedagoogikaharu, mis jaguneb ettevõtte- ja tööpedagoogikaks. Tööpedagoogika uurib just töö ja õppimise vahelisi seoseid. Kutsepedagoogika koosneb kutseõppedidaktikast ja kutsekasvatusest, kutseõppedidaktika omakorda koosneb teooria ja praktikaõppedidaktikast. Didaktika üldiselt tegeleb õpetamise sisu ja põhimõtetega. Kui teooriaõpe on tihedalt seotud õpetatava eriala didaktikaga, siis praktilise õppe didaktika on üldjuhul sama, ent meetodid on erinevad. Seega sõltub kutseõppes õpetamine ülddidaktikast, erialast ja on mõjutatud väga erinevatest õppijatest. Õppe sisu ja ka kasutavad meetodid peavad vastama ühiskonna ja tööturu vajadustele. Kutseõppe oluline ülesanne on panna alus õppija enesearengule, kuidas õppija tunnetab iseennast oma kutseala esindajana, kuidas ta suhtub arengusse. IT valdkonnas on pidev õppimine ja ensearendamine hädavajalik, sest sageli leitakse end täiesti uues olukorras ja uute probleemide lahendamisel, sama kehtib IT turbe valdkonnas. Õppijate suhtumine ja hoiakud on tihedalt seotud eetiliste tõekspidamiste ja moraaliga, mis IT turbe valdkonnas on väga olulised.
Kutseõppe kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks on Euroopa tasemel seatud järgmised väljakutsed:
- kasutada erinevaid metoodikaid, muuta õpe paindlikumaks;
- pöörata tähelepanud ja arendada tuumikkompetentse, et õppijad suudaksid paremini kohaneda ja oleksid paindlikud;
Õppimist tänapäeval iseloomustavad järgmised märksõnad:
- õppijakesksus
- olulised on õppijate sotsiaalsed oskused – probleemide lahendamine, koostöö, loovus
- muuta õppimine huvitavaks.
Õpetaja roll
Kiirelt arenevad IT lahendused toovad kaasa väljakutseid õpetajatele, tuleb olla kursis nii oma eriala arengutega, aga samas tuleb arendada ka oma õpetamisoskusi st kasutada uusi meetodeid, osaleda õppekava arenduses, tegeleda õppe kvaliteedi tagamise ja õppetöö korraldamisega.
Kutseõppes on alati olnud suureks väljakutseks, kuidas saavutada erialaste oskuste ja võtmekompetentside kombinatsioon võimalikult kõrgel tasemel. IT valdkonnas peaksid õpetajad suutma kasutada erinevaid töökohapõhiseid ja probleemipõhiseid praktilisi ülesandeid, oskama leida ja anlüüsida juhtumeid, kasutada erinevaid töövahendeid, koostada simulatsioone.
Probleemipõhine õpe toetab väljundipõhist lähenemist, kompetentsipõhist õppimist ja hindamist (oskuste demonstreerimine), samuti kutse omandamist. Õpetaja roll on üha rohkem olla innustaja, motiveerija, toetaja, õppimise võimaldaja ja mentor.
Aktiivne õppija
Haridus ja õppimine on alati mänginud olulist rolli tagamaks võrdust ja sotsiaalset kaasatust, et olla aktiivne ühiskonna liige. Kutseõppes tuleks kasutada enam avastuslikku õpet, et õppijad tuleksid toime ka mitterutiinsete ülesannetega ebatüüpilistes situatsioonides.
Üha olulisem on õppijate aktiivsus kutseõppes, muuhulgas olla aktiivne ja ennastjuhtiv õppija kasutades innovatiivseid, loovaid ja kohandatud (IT) vahendeid. Kasutatava meetodid peaksid võimaldama õppija individuaalset arengut ja toetada koostööoskusi. Õppmist toetatakse ja juhendatakse, aga õppijatelt oodatakse aktiivset osalemist. Alustada teooriast või vaatlemisest, õppida oma tööd kavandama ja seda ellu viima, õppida teadvustama oma oskusi ja aru saama, mida peaks veel õppima, kasutama tagaisisidet, õppima vigadest ning eelkõige õppima probleeme lahendama.